.png)
Laius-Tähkvere vald (ka Tähkvere vald) oli aastatel 1866–1939 eksisteerinud vald Tartumaal. Tänapäeval jääb kunagise valla maa-ala Jõgevamaale Jõgeva valda. Haldusjaotuslikult kuulus vald Laiuse kihelkonda.
Laius-Tähkvere vald loodi iseseisva omavalitsusena 1866. aasta vallaseadusega Laius-Tähkvere mõisa (saksa keeles Flemmingshof) juurde. Esimene vallavanem oli Joosep Daavel (1867–1872).
Esialgsesse Laius-Tähkvere valda kuulusid järgmised külad: Altveski, Aosilla, Kaasiku, Kilbavere, Kodismaa, Koimula, Metsaküla, Nukelise, Ookatku, Oti, Pedasi, Sadala, Tuimõisa, Tõreda, Tähkvere, Veneküla. Vallamaja asus Tähkvere külas.
1891. aastal liideti Laius-Tähkvere vallaga Reastvere ja Leedi vald. Valdade liitmisega lisandus Laius-Tähkvere valda Kirivere, Leedi, Mõisamaa, Reastvere ja Vaheküla küla.
1939. aasta vallareformiga arvati valla maa-ala enamus uue Sadala valla ja väiksem osa Avinurme valla koosseisu.
Sadala vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Tähkvere külas. Vald moodustati senise Laius-Tähkvere valla maa-alast, välja arvatud Lissi nr. 103 talu ja heinamaatükkide nr. 99 ja 134 maa-alad; senise Salla valla Salla ja Käru mõisa järgi senise Laius-Tähkvere valla piires asuvate heinamaatükkide maa-aladest. Vald kuulus Riigivolikogu 47. valimisringkonda, kust valiti Karl Roomet. Karl Roomet (2. september 1902 Vaimastvere vald – 27. juuli 1941 Vaimastvere vald, hukati NKVD poolt) oli Eesti poliitik, I Riigivolikogu liige.
Ta õppis 1925–1928 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, 1932–1933 õigusteaduskonna kaubandusosakonnas, 1933 uuesti usuteaduskonnas, 1935–1936 õigusteaduskonnas. Korporatsioon Fraternitas Estica liige. 8. juulil 1928 õnnistas ta Kurista valla põllumeeste kogu rohelise lipu.
Laius-Tähkvere mõis (ka Tähkvere mõis; saksa keeles Flemmingshof) oli riigimõis Tartumaal Laiuse ja Torma kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva maakonna Jõgeva valda.
Varasemal ajal kuulus Laius-Tähkvere Laiuse lossi lääni. 1623. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf Laiuse lossi maad ooberst Henrik Flemingule. 1650. aastal päris lääni tema poeg Erik Henriksson Fleming. Mõisamaade reduktsiooniga tükeldati endise Laiuse lossi maad ning osa lossi alla kuulunud mõisaid riigistati, nende hulgas ka Laius-Tähkvere mõis.
1865. aastal jagati suur osa mõisa maast kasutamiseks väikerentnikele, kellest enamiku moodustasid vene õigeusklikud. Talude müümine algas Tähkveres 1877. aastal, esimesena osteti päriseks Aosilla ja Veia hajatalud. Mõis likvideeriti lõplikult 1904. aastal, kui selle maad anti 14-liikmelise rentnikkude ühingu kätte.
19. sajandil kuulusid Laius-Tähkvere mõisapiirkonda järgmised külad: Kasepää, Kilbavere, Kodismaa, Koimula, Ookatku, Mustvee, Näduvere, Pedasi, Sadala, Tuimõisa, Tõreda.
_________________________________________________________________________________________Sadala Külade Selts on loodud 13. mai 2004. Seltsi tegevuse eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse edendamine Sadala piirkonnas, väärtustades ja arendades tasakaalustatult piirkonna 13 küla kogukondlikku koostööd, omakultuuri, rahvakultuuri. Seltsi liikmete arv on praegu 30 inimest. Seltsi kuuluvad praeguste ja endiste külade – Sadala, Reastvere, Kodismaa, Tähkvere, Ookatku, Kantküla, Iravere, Litsemaa, Veneküla, Leedi, Tuimõisa, Pedasi ja Mõisamaa – kogukondade inimesed. Selts oma tegevusega aitab kaasa rahvatraditsioonide, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele ning säilimisele. Seltsi sihtgrupiks on Sadala külade elanikud ja kogukonna kõik vanuserühmad. Sadala Külade Selts kasutab oma tegevuste elluviimiseks rendilepinguga Sadala rahvamaja aastast 2004 ja rendileping kehtib 2035. aastani.
2018. a omistati Sadala Külade Seltsile Jõgevamaa aasta küla tiitel.
Samal aasta juulikuus kinkis Selts kogukonnale EV100 sünnipäevakingina laululava- Sadala Kõlakoja.
2019. juulis tunnustati ülevabariigilisel Maapäeval seltsi maaeluministri Mart Järviku tänukirja ja meenega “Innovaatilise ja kogukonda haarava tegevuse eest”.
Sadala Rahvamaja sai uue kuue. 17.11.2020
Pühapäeval koguneti Sadala rahvamajja, et pidada maha üks tore tänupidu majale uue välisilme saamise puhul. Tänati neid tänu kellele see teoks sai. Samuti paigaldati päev varem rahvamajale uus silt, mis väljendab kõige paremini maja olemust ja lisaks sellel olevale nimele on kujutatud märgid sümboolsed ja tähendustega. Aasta 2017 detsembrikuus esitas Sadala Külade Selts Leaderi programmi taotluse rahvamaja välisfassaadi renoveerimiseks. Soov oli eakas hoone ja selle vundament soojustada ja välisfassaad värvitud laudisega katta. 2018. aasta märtsis sai taotlus positiivse vastuse. Välisfassaadi rekonstrueerimine oli rahvamaja renoveerimise viimane etapp.
2017. aasta novembriks viidi rahvamaja koostöös Torma vallaga ning seltsi eestvedamisel üle maaküttele. Maja kolm korrust on renoveeritud, saali on soetatud mööbel ja helitehnika. Rahvamaja sisemuse renoveerimine ja maaküte vajasid välisfassaadi soojustamist ja korralikku laudiskatet, et maja saaks toimida õige temperatuuriga.
Väärika maja väärikas välimus
„Majaga oli tööd ja nüüd on see peaaegu valmis. Tulemas on veel trepid ja varikatus. Selline lõplik värvivalik, hallid toonid ja hibiskuspunased detailid, meie juhatuse liikmetele väga sobisid,” kinnitab MTÜ Sadala Külade Seltsi juhatuse liige Pille Tutt ja lisab, et neid, tänu kellele see maja on saanud toredaks kokkusaamisekohaks, on palju. „On ka neid, kes aitavad selle eest tasu saamata ja nii jätkub ka nende põllumeeste südametöö, kes selle maja omal ajal kõigile kooskäimise kohaks ehitasid,” lisab Pille.
Rahvamaja on ehitatud kohalike põllumeeste eestvedamisel, nende rahastamisel ja ühistööna. Esimene osa on valminud ja õnnistatud 6. detsembril 1930, lõplikult valmis 1931. aasta kevadel. Rahvamaja põles maha, kuid 1934. aastal ehitati ühistööna uuesti üles. Seal jätkati aktiivset kultuurielu olles, Põhja-Tartumaa üks vanemaid rahvamaju.
Ehitustöid tegi osaühing Mauleman Põlvamaalt, kelle juht on Aivar Matt. Ehitusjärelevalvet teeb OÜ Pärn Projekti ehitusspetsialist Kalev Pärn.
Seltsil kohustus maja hästi hoida
„Ehitusel erilisi probleeme ette ei tulnudki. Üllatus oli siis, kui pidime maja taga olevas seinas osa palke välja vahetama. Fassaadi soojustamisel seina äärt lahti kaevates avastasime, et vundamendi taldmik on ülevalt poolt kitsam ja alt poolt laiem, nagu vanadele hästi ehitatud majadele omane,” selgitab OÜ Mauleman esindaja tänasel üritusel Andrus Aviste. „Vääriline sisu on saanud ka väärilise kuue,” kinnitab Jõgeva Kodukandi Ühenduse juhatuse liige Liia Lust ja lisab, et kohalikud on saanud suure moraalse kohustuse seda maja hoida ja väärtustada. /Ulvi Tamm, VOOREMAA ajakirjanik/
Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate 13.07.2019. Külauudised
26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.
Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur
9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.
Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.
Väärika ajalooga Sadala kooli ja selle juurde kogukonna ning Torma valla toetusel loodud lasteaiarühma tutvustas õppeasutuse direktor Angela Saksing. Meeleoluka luuletuse luges lasteaia poiss Jakob.
...Sadala külade teatri tegemistest andis ülevaate trupijuht ja lavastaja ning mitmete näidendite autor Valdi Reinas. Trupis saavad esimesi teatrikogemusi ka lapsed. Katkend etendusest „Väike prints” veenis selles ka komisjoni. Väikese printsi ja rebase vestlus taltsutamisest pakkus kõigile mõtlemisainet. Rebase mõte on oluline igale kogukonnale: „…ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“
Laulutraditsioonidest kõneles muusikaõpetaja ja koorijuht Mare Talve. Koosolijad said ülevaate ka XX tantsupeol „Minu arm” osalenud Laiuse Sadala noorte segarühma, Laiuse naisrühma ja meeste tantsupidudel Sadalat esindanud rühma SaMaKas (Sadala maameeste kasvulava) tegevusest.
Pille Tutt märkis haldusreformi eelse Torma valla ja tänase Jõgeva valla panustamist Sadala piirkonna käekäiku. Nii kattis Jõgeva vald kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari ehitamise omaosaluse.
Mõttevahetusel hindamiskomisjoni liikmetega osalesid ka kunagine Torma vallavanem Mati Kepp, kes on praegu Jõgeva abivallavanem ja viimane Torma vallavanem Triin Pärsim. Neist viimane tutvustas Sadala kandi Edendajate Ühingu tööd.
Jõgevamaa Kodukandi ühendust esindas hindamiskomisjoni külaskäigul ühenduse juhatuse esimees Liia Lust, lausudes piirkonnale omapoolseid kiidusõnu. Lääne Virumaal Kadrina vallas asuva Eesti Aasta Küla Läsna Loobu 2017 eestvedaja Heli Napp märkis hindamiskomisjoni liikmena, et kõikides käidud külades on palju huvitavat ja meeldivat ning see käib ka Sadala kohta. „Kadestamisväärne, et Sadala rahvamaja ruumid on nii maitsekalt kujundatud ja renoveeritud, vaatamisväärsuseks on ka kõlakoda ja lipuväljak – ägedad tegijad! Olen ise rahvamaja juhataja ja vaatan kõike sellest vaatevinklist. Vahva, et Sadala rahvamajas käib hoogne ja mitmekülgne huvitegevus, mis ühendab erinevaid põlvkondi.”
Riigikogu esimees ja hindamiskomisjoni esimees Henn Põllaas ütles külaskäigu lõpetuseks Külauudistele: „Kõik Aasta külale pürgivad külad on eripalgelised. Neid ühendavad aga särasilmsed inimesed. Sadala kandist saime kohe esimesed muljed väega kividest, uuest ja ilusast laululavast. Sadala on suurepärane piirkond toredate inimestega.”
Jaan Lukas
Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut.
Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.
Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.
Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.
Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.
Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
Viimaseks etenduseks oli Abja eakate trupi Kolmas Voorus mängitud Janno Puusepa lugu „Asemikud”, kus teemaks vanainimese mured, rõõmud ja psüühilised iseärasused.
„Sadala rahvamajas mängisime esmakordselt. Siinne lava mõjus kohe koduselt. Kordaminekule aitasid kaasa kvaliteetsed heli- ja valgusvõimalused,” ütles lavastaja Kersti Sillaots. „Abjas on näitemängu harrastatud kolmkümmend aastat ja
see traditsioon peab jätkuma,” ütles ta.
Etendusele järgnes Abja ja Sadala teatritegijate vestlusring, elamuste ja kogemuste vahetamine, kus tekkis mõnigi mõte edaspidiseks koostööks. Liikumisteemalise koolituse viis Sadala Külateatrite Päevadel läbi selle valdkonna tunnustatud asjatundja Solovjev, kes töötab Rakvere Teatris projektijuhina. Keskenduti lavalise kohaloleku kontrolli, julguse ja enesekindluse loomisele, individuaalse mängulisuse saavutamisele.
„Need tunnid olid väga intensiivsed õppetunnid oma ala professionaalilt. Koolitus kestis ligi poolteist tundi. Saime põhjaliku ülevaate lavalisest käitumisest ja liikumisest. Kõik oli huvitav,” märkis Vilja-Mari Luhalaid, kes andis Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmena kogukonna sümboolikaga meened lavastajatele-trupijuhtidele, tänas näitlejaid, publikut ja koostööpartnereid.
Teatripäevade korraldamist toetasid Jõgeva vald, Leader program, Kultuurikapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp ja Kohaliku Omaalgatuse Programm. Projektijuht oli Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt.
Jaan Lukas
Sadala rahvamaja on ehitatud 1930.-32.aastal
